Osmussaar on huvitava looduse ja asustuslooga. Saare põlisasukateks olid sajandite vältel rannarootslased. Teise Maailmasõja järel oli Osmussaar suletud piiritsoon, kus paiknes Nõukogude sõjaväeüksus.
Saarel asub 9 km pikkune tähistatud ja lõkkekohtadega varustatud RMK matkarada. Matkarada algab saare lõunasadamast ja suundub piki teed loodesse. Maastikule annavad omapära pankrannik, bretšarahnud, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastik. Saare loodetipus pankrannikul kõrgub 1954.aastal ehitatud triibuline raudbetoonist tuletorn, mida on võimalik ka külastada. Saare pikkus on 4,8 km, laius 1,6 km, kõrgeim koht 8 meetrit. Osmussaar võis merest tõusta 3000 aastat tagasi. Maastikule annavad omapära pankrannik, bretšarahnud, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastik. Saare loodetipus pankrannikul kõrgub triibuline raudbetoonist tuletorn, mis on ehitatud 1954.aastal ning kuhu tippu saab minna alates 2019. aastast.