Paldiski ja Pakri saared
Pakri poolsaarel asuv sadamalinn Paldiski üllatab nii lummava looduse kui ka iseäranis põneva ajaloo poolest. Kahtlemata on haruldane see, et linna keskel seistes võid korraga näha kõiki linna nelja serva. Paldiskist üle lahe paiknevad aga salapärased saared Väike-Pakri ja Suur-Pakri. Tule ja avasta, mida siin teha on!
Pakri tuletorn
Tuletorn asub Pakri poolsaare loodetipul kõrgel paeklindi äärel ja märgistab põhjaranniku merepoolset serva tähtsa laevatee ääres. Tegu on Eesti kõrgeima tuletorniga – 52 meetrit! Ehitis võis Pakri poolsaare kõrgel kaldapealsel olla juba Rootsi võimu ajal. 1724. aastal püstitati Peeter I käsul uus paekivist tuletorn. 1760. aastal ehitati poolsaarele uus 48 jala kõrgune paekivist tuletorn. Võimalik, et tegemist oli varasema rekonstrueerimisega. 1889. aastal valmis 80 m kaugusel vanast tuletornist uus kivist tuletorn. Vana tuletorn oli kaldavaringu tõttu jäänud paeklindi servale ohtlikult lähedale, mistõttu see lammutati. Tuletornis ootavad teid kaunis merevaade, maaliline pankrannik ning 275 trepiastet.
Paldiski Koduloomuuseum
Paldiski Koduloomuuseum asub Taverni Peetri Toll ajaloolise hoone teisel korrusel. Oleme kogunud Paldiski ajalooga seotud väljaandeid, raamatuid, fotosid ja kaarte. Paldiski ajalooga seotud vanade fotode slaidiesitlust saab vaadata suurel ekraanil. Välja toodud on ligi 200 suurendatud vanaaegset fotot 20.sajandi algusest. Meil saab tutvuda unikaalse eesti laulikuga aastast 1939 kuni 1941 (esitatud nii originaal kui ka digitaalne versioon). Püsinäitusel “Ajaloolised relvad kogu maailmast” eksponeeritakse ligi 150 eksponati.
Peeter Suure merekindluse bastion ehk Muula mäed
Paldiski sadamast pidi saama tähtis tugipunkt kogu Venemaa kaitsesüsteemis ja tsaar Peeter I projekteeris isiklikult need hollandi tüüpi kindlused. Pakri poolsaare viie bastioniga kindlus raiuti kõrgesse paekaldasse monoliitsena, muldvallid olid 4 m kõrgused ja ulatusid 17 m üle merepinna. 1790 a. oli kindluses üle 40 suurtüki. Aastatel 1939-1940 rajati vallikraavi naftahoidlad ja kindlusesse raudteeharu, mis sõja ajal purustati. Sõjajärgsetel aastatel võeti vallidelt kruusa ehitusele ja teedele, millega hävisid vallid ida ja kagu bastioni vahel. Bastionidelt avaneb suurepärane vaade merele.
Amandus Adamsoni ateljeemuuseum
Ateljeemuuseum on rajatud skulptor Amandus Adamsoni (12.11.1855-26.06.1929) suveateljeesse Paldiskis. Ateljeemuuseum tutvustab Amandus Adamsoni elu ja loomingut. Eksponeeritakse kunstnikule kuulunud mööbliesemeid, fotosid ja dokumente perekonnast. Puitpitsiga kaunistatud ja uhke tuulelipuga maja ruumide seinu katavad trafarettmaalingud. Aia uhkuseks on skulptori istutatud võimas lehis. Kõrvalhoones on suvel avatud galerii.
Väike-Pakri ja Suur-Pakri
Pakri saari on kaks: Suur-Pakri ja Väike-Pakri. Need asuvad põhjarannikul Paldiski linna lähedal. Mõlemad saared on tänu mitmekesisele looduskooslusele kaitse all. Pakri saared olid nõukogude ajal täielikult militariseeritud. Seal toimusid õppepommitamised, mille jälgi võib näha veel tänapäevalgi. Endised militaarrajatised on varisemisohtlikud, nendesse siseneda ei ole turvaline.
Suur-Pakrit on demineerijad korduvalt puhastanud, kuid siiani leidub nii maal kui ka ümbritsevas meres lõhkekehasid. Seetõttu on soovitatav Suur-Pakril iseseisvalt liikuda ainult rannaalal. Samuti on ohtlik teha saarel lõket. Väike-Pakri on lõhkekehadest paremini puhastatud, seal võib julgelt mööda teid ja radu liikuda ning selleks ettenähtud kohas telkida.
Saartele minnes tutvu paekivipaljandite (kõrgeim paekallas on 13 m) ning Põhja-Eestile iseloomulike rannikukooslustega. Huvitav on piirkond ka linnuvaatlejatele. Saartel ja nendevahelises meres on rikkalikult hiidrahne, millest suurimad on ümbermõõduga üle 21 m. Mõlemalt saarelt leiad matkarajad, mis viivad sind kõige nauditavamate vaadeteni.
Reisimine Pakri saartele
Pakri saartega puudub regulaarühendus, kuid suvel saab sinna hõlpsasti paati ette tellides Kurkse sadama kaudu. Lisaks korraldatakse plaanilisi piletiga reise. Võid ette võtta ka meresüstamatka professionaalsete matkakorraldajatega.