Tähevaatlus
Tähevaatlus ei ole enam midagi, millega saavad tegeleda vaid oskuslikud astronoomid. Tänapäeval levib internetis väga palju infot, kuidas omal käel tähevaatlusega tegeleda ning on loodud väga mitmeid app’e selle hõlbustamiseks.
Toome teieni põhilised nipid ja infoallikad tähevaatlusega tegelemiseks ja kirjeldame ka parimaid kohti, kus Loode-Eestis omal käel tähti vaadelda.
Millal tähevaatlusega tegeleda?
Astronoomide jaoks on tähevaatluse hooaeg sügisest kevadeni. Suvel tegeletakse tähevaatlusega pigem vähem, kuna ööd on lühikesed, pigem valitseb maagiline hämarus ja tähistaevas võibki öö jooksul nägemata jääda. Ahhaa Teaduskeskuse sõnul hakatakse rohkem tähevaatlusega tegelema augustikuus. Esimeste pimedate ööde saabudes ja tähtede nähtavale ilmumisel kiikavad inimesed tavalisest rohkem tähistaevasse ja kaaluvad ka teleskoobi ostu.
Aeg, millal minna tähti vaatlema sõltub suuresti ka kuufaasist. Naturaalne ere kuuvalgus eemaldab taevast enamik tähti ning jätab nähtavale vaid kõige eredamad. See tähendab, et kõige parem aeg tähevaatluseks on uue kuu loomise faasis. Täiskuu ajal on kõige halvem tähti vaadelda – siis võib isegi kõige kaugemas, kunstlikust valgusest puutumata olevas asukohas olla tähevaatlust sama raske teostada, kui mõnes kesklinnas.
Uue kuu loomise alguses, kui isegi kuud veel väga taevas näha ei ole, saab taevas isegi palja silmaga näha tuhandeid tähti. See on ka parim aeg Linnutee imetlemiseks, kuigi Linnutee nägemine sõltub ka teistest teguritest (nt aastaaeg, vt lähemalt artiklit: ). Samuti kaugemate, vähem märgata olevate galaktikate, udukogude (nebulate) ja täheklastrite vaatlemiseks teleskoobiga.
Soovitame jälgida ka põnevat kalendrit gostargazing.uk veebilehel, millele on märgitud kuufaasid ja pimeduse aste, mis määrab sobivaima aja tähevaatluseks.
Samuti peaks taevas tähevaatluse ajal olema pigem selge. Seega tuleks tähti vaatlema minnes kindlasti jälgida eelnevalt ilmateadet või internetis leitavaid kaarte. Üks kaart, mis katab kogu Euroopat ja ennustab pilvisust, mis on vaadeldav nii diagrammide kui kaardi näol, on leitav näiteks lehel maps.meteo.pl. Eesti ilmainfot saab näiteks Riigi Ilmateenistuse kodulehelt.
Kuhu minna tähti vaatlema?
Parimad paigad tähevaatluseks on kaugemad, pimedamad paigad, vabad valgusreostusest. See tähendab, et tuleks linnast võimalikult eemale minna, et linna tehisvalgus ei takistaks taevas tähtede nägemist. Ka varem mainitud kuuvalgust võiks olla võimalikult vähe, st tuleks valida õige aeg ja minna tähti vaatlema uue kuu loomisel.
Eestis elades on meil pigem vedanud, kuna meil on valgusreostust veel, võrreldes teiste riikidega, üsna vähe. Seega kui sõita linnast välja, võib kaunist tähistaevast näha ja nautida. Kui aga soovitakse väljasõitu planeerida ja valgusreostuse astmes kindel olla, tuleks esmalt kontrollida sihtkoha valgustatust valgusreostuse kaardilt. Leiad valgusreostuse info näiteks DarkSkyFinderi kodulehel olevalt kaardilt või LightPollutionMap kaardilt.
Loode-Eesti parimad tähevaatluspaigad
Rahva Observatoorium Munalaskmes
Tähevaatlusega omal käel on kõige parem alustada observatooriumist. Sealt saab vajalikud teadmised tähtede, tähtkujude, galaktikate, taevakehade, ja teiste tähistaevas vaadeldavate objektide asukohtade kohta ja näpunäiteid, kuidas vaadelda ja teleskoopi kasutada.
Niitvälja Golfikeskus
Avar maastik, kaunid metsaalused ja rohked veekogud – see kõik iseloomustab Niitvälja Golfikeskuse piirkonda. Vaid 30km kaugusel Tallinnast asuv golfikeskus on astronoomia.ee kohaselt vähese valgusreostusega koht, kuhu pääseb autoga hõlpsasti ligi. Viimane on just eriti oluline neile, kes soovivad raskemat tüüpi teleskoopi sõiduautoga tähevaatluspaika toimetada.
Rummu karjäär
Valgejärve matkarada
Marimetsa raba
Dirhami, Nõva ja Peraküla rannad
Samuti soovitame silma peal hoida Elamusterohke puhkus Loode-Eestis Facebooki lehel, kus jagatakse piirkonnas toimuvaid pimeda aja sündmusi ja tähevaatlusega seotud üritusi.
Mida tähevaatlusele kaasa võtta?
Kuna minnakse pigem linnavälisesse kohta, et põgeneda valgusreostuse eest, siis on soovitatav panna võimalikult soojad riided, sest ööd võivad olla päris jahedad. Isegi suvel võib öötemperatuur langeda 0 lähedale. Kihiline riietus on oluline, nii saab vajadusel kihte lisada või ära võtta.
Soovitatav on kanda mütsi, mis katab kõrvu, et vältida külmetust. Samuti võib kaasa võtta kindad, millel on eemaldatavad sõrmeotsad, et oleks võimalik kasutada ka teleskoopi või binoklit.
Varustusena tasuks kaasa võtta ka sööki ja jooki. Tähevaatlusele minnes tuleks termosega kaasa võtta soe jook (kohv/tee) ja midagi magusat, et öösel tähevaatluseks energiat jaguks. Kindlasti tuleks toidumoonast välja jätta alkohol, kuna isegi väikseim kogus alkoholi pärsib pimedas nägemist.
Kui alustad tähevaatlusega, tuleks varustusena kaasa haarata ka tähistaeva kaart või abistav raamat. On olemas erinevaid taskuraamatuid tähtede vaatlemiseks, näiteks: Tähed: öötaeva teejuht kogu perele (kaasas ka tähekaart ja tähevaatluse juhtnöörid), Tähistaevas. Enstüklopeedia, tähistaeva kaardi ja abistavate materjalidega e-õpiku leiad leheküljelt astronoomia.ee.
Tähistaeva kaart või raamat on väga hea viis öise taeva mõistmiseks, kuid tänapäeval on meil hoopis teistsugune “tark mees taskus”. Nimelt on nutitelefon suurepärane abimees tähistaeva vaatlemisel. On loodud erinevaid app‘e, mis aitavad tähistaevast vaadelda ja sisseehitatud kompassi abil tähistaevas orienteeruda. Näiteks: Starsafari, NightSky, Sky Guide. Lisaks leiad nõuandeid parimate tähevaatluse app’ide kohta siit.
Meeles tuleb aga kindlasti pidada, et igasugune valge valgus, sh ka mobiilivalgus mõjutab meie võimet pimedas näha. St inimsilm kohaneb pimedusega täielikult kuskil 30 minuti jooksul ja iga kord, kui valget valgust kasutatakse, kulutatakse taas sama palju aega, et silm kohaneks ja tähti oleks võimalik näha. Seega tuleks valget valgust kasutada võimalikult vähe. Kui soovitakse aga vaatlusele valgustust, tuleks kaasa võtta punase valguse allikas. Punane valgus ei mõjuta silmade kohanemise võimet. Hea variant on näiteks kasutada jalgratta tuld või punast tõrvikut.
Varustusse võiksid kuuluda visuaalsed abivahendid, näiteks nagu binokkel või teleskoop, kui soovitakse näha detailsemalt ja rohkem. Abivahendid suudavad koondada valgust rohkem kui inimsilm, seega on võimalik näha ka kaugemaid taevakehasid, galaktikaid või tähetolmu.
Parim teleskoop algajale on selline, mis leiab päriselt kasutust – st ta peab olema mugav kasutada ja lihtne üles sättida, et ta ei jääks toanurka seisma. Suured teleskoobid on rasked (25+ kilo) ja vajavad transportimiseks palju ruumi, seega kuna tähevaatluseks tavaliselt sõidetakse linnast välja, on mõistlik leida teleskoop, mida on lihtne kaasa võtta ja praktiline kasutada. (Ahhaa Teaduskeskuse kodulehekülg)
Selleks, et teleskoopi kasutada, peab esmalt mõistma, kuidas ta töötab. Teleskoobi põhimõte on koondada valgust, mõni teleskoop kasutab valguse koondamiseks peeglit, mõni läätse. Valgust koondavat läätse või peeglit nimetatakse aperatuuriks. Aperatuur loob kujutise, mida okulaari abil suurendatakse.
Mida enam suudab teleskoop valgust koondada, seda paremini kujutis tekib ja seda detailsemalt nähakse. See tähendab, et teleskoobi võimekust vaadeldakse selle järgi, kui hea on aperatuur, mitte kui hästi ta objekti suurendab. Suurema aperatuuriga teleskoobiga on võimalik näha peenemaid detaile. Kolmas oluline tegur on monteering, mis vabastab kasutaja teleskoobi hoidmisest. Käte värin segab vaatlemist väga oluliselt.
Parimad teleskoobid on hea aperatuuriga, kvaliteetse okulaariga, fikseeritud monteeringuga ja neid on lihtne paika sättida ja kasutada.
Läbi teleskoobi on võimalik ka pildistada, kasutades selleks peegel- või hübriidkaamerat. Kaamera ja teleskoobi saab kindlate tarvikute abil omavahel ühendada.
Kui soovid tähevaatlusega omal käel alustada, tuleks teleskoopi ja binoklit ostes kindlasti nõu küsida, minnes ise kohale astronoomia tarvikute poodi. Internetist tellimine ei ole sellel puhul kõige parem mõte.