Laternamatkad.ee
Laternamatk ühendab endas põneva ekskursiooni, tervisliku liikumise ja imekauni vaatemängu!
Laternamatk on sportlik vaba aja veetmise võimalus, mis ühendab endas põnevat ekskursiooni, tervislikku liikumist ja imekaunist vaatemängu. Matkade raames külastatakse huvitavaid ja omanäolisi paiku, kuhu enamik inimesi tavaliselt ise ei satu. Matkad on jõukohased kõigile liikuda armastavatele inimestele ning pakuvad lisaks tervislikule vabas õhus toimuvale jalutuskäigule ka giidi vahendusel huvitavaid fakte külastatavate paikade ajaloost ning kujunemisest. Kauni visuaalse efekti ja ajastutruu minevikku rändamise tunde tekitavad valgusallikana kasutatavad vanaaegsed Feuerhand õlilaternad. Matkade pikkuseks on keskmiselt 7 km ja aega kulub selle läbimiseks ~2,5h. Distantsilt poole peal tehakse väike peatus ning juuakse sooja teed küünaldega kaunistatud teepunktis.
Alt poolt leiad populaarsemad laternamatkad Loode-Eesti piirkonnas. Matkasid korraldatakse ka teistes põnevates sihtkohtades. Täpsemalt saad lugeda Laternamatkade kodulehelt.
Dirhami ja rannarootslased - vähemusrahvus, keda me armastame!
Eestlased ei võta vähemusrahvuseid kodumaa pinnal just kergelt omaks. Rannarootslased on siinkohal aga suur erand. Neist räägime alati hea sõnaga, tunneme kahetsust, et see sajandeid püsinud rahvakild II Maailmasõja keerises hääbus ning mine tea, kui saaks, siis vast teeksime neile koguni uuesti ruumi. Kes aga tegelikult olid rannarootslased, miks me neisse nii eriliselt suhtume, kust ja miks nad tulid ning millist elu elasid? Kõike seda matkal uurimegi. Mõistagi teeme seda põlises rannarootslaste kodukandis – Rooslepa külas Dirhami kandis. Piirkonnas, mis paneb ahhetama on kauni männimetsa ja silmapiirini ulatuvate liivarandadega. Tegu on imekauni loodus- ja ajaloomatkaga põneval teemal.
Klooga koonduslaager - põrgu maapeal!
Räägime ühest süngeimast tahust Eesti ajaloos – Klooga koonduslaagrist ja selle verisest lõpust. Teeme ülevaate kolmanda Reich’i laagritesüsteemist ja nende õõvastavast argipäevast. Et matk ei läheks liiga morbiidseks, siis tutvume muidugi ka Klooga helgemate tahkudega – imekauni männimetsa, suvituskultuuri, aedlinna ja sealse kandi olevikuga. Tõsi, Klooga matk on kindlasti üks vastuolulisemaid matku meie matkaseerias, mis ei sobi lastele. Siiski tasub meeles pidada, et möödunut ei maksa lasta unustuse hõlma vajuda – vaid nii tagame, et need koledused enam kunagi ei kordu.
Turba ja Ellamaa - Eesti lennukatastroofi pealinn, kus Stalin ja Hitler tõtt vaatasid!
Õnneks ei kuku lennukid just sageli alla. Ometi on Eestis üks pisike küla, kus on seda suisa kolm korda juhtunud – tõeline lennukatastroofi pealinn! Räägime neist õnnetustest, mille taustaks on mõistagi nõukaaegne Ämari lennubaas. Tegelikult on Turba ja Ellamaa aga ka muus mõttes kuulsusrikka minevikuga piirkond, sest omal ajal varustas see elektriga veerandit Eestist. Tegu on Eesti kauneimaks tööstusasulaks tituleeritud paigaga, kus lisaks elektrijaamale ja turbatööstusele saame tutvuda ühe maa-asula loo tekkest tänapäevani – pole ju kahtlust, et igal külal on oma lood ja oma kangelased. Matkal vaatleme turbavälju ja turbatööstust, räägime kurioosumite rohkest Eesti elektrifitseerimisest ja kõnnime kunagisel Haapsalu raudtee tammil, mis kõik selle hiilguse võimalikuks muutis. Lisaks saame ka teada, mis mõttes Stalin ja Hitler veel sügaval nõukaajal Turbas tõtt vaatasid!
Suurupi ja pioneerid - "Võitluseks Nõukogude kodumaa eest ole valmis! Alati valmis!"
Kes meist poleks kuulnud ütlust, et kriiskab nagu udusireen. Lisaks kuulsatele majakatele just Suurupi rannas üks selline sireenijaam paikneski – uurime järgi, mida see endast tegelikult kujutas. Kindlasti pole see aga kõik, mille poolest Suurupi silma paistab. Lisaks navigatsioonirajatistele asuvad seal võimsad Peeter Suure Merekindluse rajatised ja Nõukogude sõjaväebaasid. Hiljaaegu avastati salapärane paesse raiutud koobas, leidub suuri Nõukogude aegseid aianduskoperatiive ja väga autentsena säilinud pioneerilaager. Mõistagi pakuvad silmailu ka ohtrad moodsad villad. Suurupi on paik, mis on saanud põhjendamatult vähe tähelepanu, ent seda rohkem pakub ta avastamisrõõmu!
Paldiski - salastatud sõjaväelinn!
Eestist on raske leida militaarsema minevikuga paika kui Paldiski. Kuulus allveelaevnike pentagon, tummareaktor, raketibaas – see on vaid jäämäe tipp Nõukogude aegsest suletud sõjaväelinnast. Kas aga teadsite, et suuri plaane Paldiskiga tegi juba Peeter I, poolsaare ja Pakri saarte vahele on proovitud rajada muuli ning linnas on veel moodsatel aegadelgi jagatud tasuta kortereid? Paldiskil on aga ka leebem pale. Olid ajad, kui linn oli tuntud kui suvituskoht, rääkimata sellest, et linnas on elanud ja tegutsenud tuntud kultuuritegelased.
Rummu - Nõukogude töölaager ja seda teenindav asum!
Viimastel aastatel on Rummu, eriti sealne tuhamägi saanud palju meedia tähelepanu. Rummu matkal räägime kogu asumi kujunemisloost, sealsest vanglaelust ning karjääri teisel kaldal olnud sõjaväeosast. Mõistagi käime ära ka tuhamäel. Rummu matk on tõeline maiuspala neile, kes soovivad kogeda apokalüptilisi vaateid ning tutvuda õõvastava vanglaeluga. Matk sisaldab ka sissepääsutasu endise Rummu vangla territooriumile!
Kiili - buumiaegsete põllukülade paradiis!
Esmapilgul vaadates tundub, et Kiili on täiesti tavaline moodsa aja satelliitasum Tallinna külje all, kus külalisel pole suurt midagi vaadata ning kuhu turist oma jalga ei tõsta. Muide Kiili alevis ei asu ka mitte ühtegi muinsuskaitselist objekti! Kui aga asja lähemalt vaadata, siis jutustab Kiili meile lausa kolme väga põnevat lugu:
1) Uusarendused – just Kiili on paik, mille ümbrusesse on viimase 30 aastaga kerkinud uusarendusi nagu seeni peale vihma. Jalutame läbi kümnendite ja vaatleme seda verinoort linnakeskkonda sellise pilguga, millega seda võiksid vaadata tulevased põlved. Teeme juttu arendajatest ja nende püüdlustest ning inimestest, kes siia oma kodud rajasid.
2) Veneküla – kas teadsite, et Kiili ajalooline nimi on hoopis Veneküla?! Kummaline, et täna sedavõrd eestikeelne paik võiks olla Veneküla ning veel kummalisem, et see nimi sügaval nõukaajal ära muudeti. Räägime Kiili kaugemast ajaloost ning saame teada selle huvitava nime tagamaad.
3) Kolhoos Rahva Võit – meeldib see meile või mitte, kuid Kiilist tegi tõmbekeskuse seal asunud edukas kolhoosi, mille kätetööd saame tänini tänavapildis näha. Uurime elu ühismajandis ja selle pärandit tänases linnaruumis. Oli see õnn või õnnetus Kiili jaoks, et Rahva Võit seal tegutses?
